Olgu siinkoha tulevaste põlvede tarbeks üles loetud, keda härdas hardumuses tänada:
kapten Andrus Lehtmets
(r) kapten Raul Hindov
vanemveebel Taavi Heinsoo
MTÜ Trikatrei, kes laenutas air-soft relvi hinnaga, mida mitte kunagi enam korrata ei saa
OÜ Hobby-Style, kes laenutas meile air-soft relvi samuti allahindlusega
Team Flectarn - Lauri Stern ja sõbrad airsofttiimist (eelkõige Kaspar Siig, kes pani mängu oma auto)
leitnant. Rene Lepik - mees, kes andis nõu ja varustas infoga, mis selgitas airsofti kasutamist väljaõppes.
vanemseersant Taimo Juhe
vist ikka leitnant Urmas Selirand
Huvitavaks kujunes uue õppuse paberi täitmine. Teatavasti on vaja Tallinna Malevale täita "väliharjutuse plaan" mille kohaselt maleva pealik annab välja käskkirja relvade ja laskemoona (ning vajadusel muu varustuse) väljastamiseks. Võtsin automaatselt möödunud aastal tehtud dokumendi ja asendasin seal nimed ja ajad. Tund aega hiljem tuli välja, et dokumendis olid vead sees ja seega tuli seda ümber teha. Väga loogiline. Samas mõtlesin, et Kaitseliidule tuleks teha ettepanek taoliste tüüpdokumentide puhul üle võtta maksuameti elektroonilise tuludeklaratsiooni tüüpi käskude-plaanide koostamise programm. Esiteks välistaks see väga erinevat tüüpi käskude-plaanide koostamise ja teiseks lihtsustaks taoliselt automatiseeritud programm oluliselt nende dokumentide täitmist. See on oluline, sest iseenesest on see avalikule sektorile vajalik asjaajamine ikkagi nii keeruline, et lihtsam inimene loobub selle täitmisest. Nii aga saavutame selle, kuidas altpoolt tulev initsiatiiv maha surutakse.
Võrdluseks ütlen, et näiteks ka ETV-s me juurutasime omal ajal programmi, mis automatiseeris ühe telesaate eelarve koostamist, tema eetrisse paigutamist ja seejärel arhiivi arvele võtmist.
Spordist. Viisin auto kummide vahetusele. Kuna samal ajal aga pidin olema mujal, siis otsustasin Veerenni tänavalt (seal kus on Subaru esindus) joosta ETV juurde. Aeg tuli 22 minutit. Jooksin rahulikult, sest mul ei olnud spordijalatseid ja ma kartsin jalgu põrutada. Samas püüdsin madala tempoga hoiduda ka higistamisest, aga see oli muidugi väga naiivne soovunelm. :) Ometi oli see päev tsiviiltöö mõttes nii pingeline, et kui ma pärast 14 tunnist tööpäeva koju jõudsin, sain aru, et need 22 minutit olidki olnud selle päeva spordiks. Noh, parem kui mitte midagi. Taastav jooks või kui kuidas nad seda kutsuvad.
Eile käisin seeeest oma elukaaslasega Keava rabas matkal. Rada oli napilt 10 kilomeetrit. Seal sain ka tunda, milles on vahelpeal areng toimunud. Minu elukaaslane tuli väikeste naiste matkatossudega, aga paraku oli raba märg ka seal, kus laudtee lõppes. Nii ta seal mättalt mättale hüpates tippis. Mina aga tajusin eelkõige psühholoogiliselt, et see pehme maa mind veel ei häiri. Tihti juhtub ju nii, et kui pühapäeva matkaja keerab rajalt kõrvale, siis probleemiks ei ole mitte lihtsalt raske ja aeglane edasiliikumine, vaid sellest tulenev motivatsiooni langus. Kui sa aga oled harjunud metsas sumpama, siis ühel hetkel võtad seda kui paratamatust ja lihtsalt liigud. Aeglaselt, aga muretult.
Teine küsimus, mis mul tekkis oli seotud valikuga, kas Eel-Ernale minna väikese seljakoti või rakmetega. Väga hea seljakott jaotab raskust seljal väga oskuslikult, samal ajal kui killuvestid ja rakmed panevad kogu massi õlgadele. Olin ebameeldivalt üllatunud, et 10 kilomeetri järel olid õlad valusad. Täna proovin alternatiivset rännakut seljakotiga.
Teine õpetustera seisnes selles, et ilmselt pean praeguste soojade ilmadega iga 10 kilomeetri järel igal juhul sokke vahetama ja jalgu kuivatama, sest see on piir, kus jalad ja sokid on higist märjad ja algab hõõrdumine.
No comments:
Post a Comment