Muidugi olime me väheke pettunud oma Eel-Erna kesises tulemuses, aga sellest hoolimata oleme kaks nädalat hiljem valmis mõnele uuele võistlusele minema. See aga tähendab taas treeningu päevakorda tõstmist.
Olin ise vahepeal Cannes'is filmifestivalil. Jooksin ühel hommikul 45 minutit asfaldi peal, sest muud võimalust ei olnud. Kummaliselt hakkas kohe põlvedele. Üleeile jooksin Nõmmel metsavahel 10 km ja jälle tundsin oma põlvi, ehkki jooksin väga ettevaatlikult. See ei olnud hea. Aeg oli 1 tund ja 7 minutit. Pulss kuni 9 kilomeetrini umbes 153 l/m. Viimasel kilomeetril tegin spurdi. Just sel hetkel jooksis minust mööda üks pikajalgne sportlane, kes isegi vist ei hingeldanud. Kõik on hea, kui ainult ei kohtaks neid jumala andega pikamaajooksjaid, kelle tootemloomaks on ilmselt põdrad.
Ilmselt pean lähinädalatel pikkade jooksutrennide asemel kõike muud tegema. Täna lähen teengi ühe jõutrenni.
Siiski ka üks eneseusku tõstev uudis. Ostan endale uued jooksujalanõud, kuna eelmistel on tald lõpuni ära kulunud ja varvas tükib õmblusest välja. Kaks aastat pidasid vastu ja nende armetut olukorda vaadates on mul aineline tõestus, et ma tõepoolest olen jooksmas käinud.
No comments:
Post a Comment