Ärevus hakkab vaikselt hinge minema. Aasta alguses maha pandud eesmärk - jõuda Ernale, on vaid nädala kaugusel. Meie võistkond on lõpuks vormunud nime all Tallinna maleva II võistkond. Mina ja Tanel Viksi oleme Toompea malevkonnast ning Sverre Puustusmaa ja Härmo Kaul Nõmme malevkonnast. (Tegelikult on Sverre isegi parajasti Toompeale üle tulemas, aga see selleks.) Tugiisikuks on praegu veel Peep Eerme, aga tema naine on iga päev maailma uut kodanikku toomas ja seetõttu võib ka ülitõhus Peep järsku kaduda. Arusaadav.
Veidi teeb ettevalmistuse koha peal ärevaks, et meil ei ole olnud ühiseid treeninguid. Igaüks on lubanud iseseisvalt füüsilist vormi teha. Minul oli vahetult pärast Põrgupõhjat kahenädalane Korea ja Jaapani festivalireis. Tegin hotellitoas kätekõverdusi ja kõhulihaseid, et midagigi teha, aga vastupidavustreeningutes on nüüd kahe nädalane auk olnud. Eile käisin prooviks jooksmas ja ehmatusega avastasin, et vasaku jala põlv andis ennast veidi valusalt tunda. Nii läksin pärast 4 kilomeetrit kõnnile üle. Praegu mõtlen palavikuliselt, mida teha? Kõndida saab ilma probleemita. Ilmselt pean selle põlve kohe võistluse alguses kinni siduma.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment